PADRIKU LASTEAIA ROHELINE KOOL

    Vahtraninad meisterdasid ilusaid jõulukuuski.  Lapsed kasutasid selleks vanast pappkarbist välja lõigatud kolmnurki ning ülejäänud lõnga. Kolmnurgale tuli oma valitud värvi (jõuluvärviline, hele- ja tumeroheline) lõng peale kedrata ja siis kaunistada. Et lõng paremini peal püsiks, panid lapsed pappkolmnurgale enne peale ka veidi liimi. Kui see tehtud, kaunistasid lapsed kuuski rohelise-punase värvi mupsukestega.  Hiljem lisavad lapsed kuusele paela ja saab kaunistuseks riputada.  Kunstitöö valmistamine meeldis lastele väga!      

Kunsti  tegevuses maalisid lapsed täna guaššidega pilti  "Kadrimemm" , kus memme pearätile tuli eelkõige maalida huvitav muster ja siis memme nägu. Õpetaja joonistas tahvlile meeldetuletuseks erinevaid mustrirütme ja lapsed said ise valida, mida nad mustrina teevad. Muidugi kipuvad väikesed kunstnikud ikka naabri tööd kiikama ja sealt analoogi matkima. Töö oli lastele lõbus ja väga meeldis. Maalimise ajal kostus ukse tagant kõva koputus ja selgus, et meile on kadrisandid külla tulnud (Pihlamarjade rűhm). Küll need kadrid olid ilusad, kõigil ilusad maskid ees ja ise üleni valgesse riietatud! Kadri-emad laulsid ilusaid kadrilaule ja küsisid meie laste käest mõistatusi arvata. Rühma saabuvatele kadridele lugesid meie lapsed kadri-teemalise luuletuse M.Panga "Kadrid tulevad". Lapsed ise olid lugedes julged ja rõõmsad. Tänutäheks kostitasime me külalis-kadrisid ja omi kadrisid kommide ja piparkookidega.

Täna tähistasime rühmas kadripäeva. Enamus lapsi olid riietanud end armsateks kadrisantideks. Õpetaja rääkis, et kadrid on (olid) riietatud puhastesse valgetesse riietesse ja kannavad peas heledaid pearätte või kübaraid. Lapsed said teada, et kadrisandid on heasoovlikud õnnetoojad, kelle küllatulek annab perele ja kaaslastele pimedal novembri õhtul hea tunde. Õpetaja tutvustas lastele kadripäeva kombeid ja mänge. Mängudest meeldis lastele kõige rohkem lõngakera kerimise võistlus.                                                                 Lõngaga punumine                                                                 Kadritite meisterdamine: pea                                                                  Kadritite keha Kunstitegevuses meisterdasid lapsed kadrititte (salvrätik, lõng, liim, vildikas) ja tüdrukud õppisid punumistehnikat (paela-, patsipunumine). Meil käisid külas kadrisandid ja meie käisime ka mitmes rühmas kadrisanti jooksma. Lapsed olid tublid lauljad ja mõista

 Tammetõrud on paar nädalat kasvatanud toas vee sees porru juppe.  HEAD ISU!

Kastanimunade rühma on ennast  aknalauale mõnusalt sisseseadnud üks võimas tillioks ning veel pisike kuid tugev salati pere.  Mõlemad taimed, olid üritanud ennast läheneva talve eest peita meie lasteaia aiamaal. Tillioks oli otsustanud oma kasvukastist lausa välja kolida ja ennast ise naaber kasti külvata. Salati pere proovis talvele vastu minna koos tihedalt kasvades. Nüüd on vaprad aiasaadused ilusasti soojas ning võivad rõõmsalt aknast langevat lund vaadata ja õpetada lastele, et ka külmemal ajal, napi valgusega on võimalik ise oma toidulauda katta. 

Õues oli   näitlik liikluspäev "Sõber helkur",   kus rääkisime pimedast ajast, helkuri olulisusest ja ohutust tee ületamisest. Lapsed näitasid oma kinnastel, kombekatel, saabastel ja mütsidel, kus asub helkur. Lapsed ületasid lasteaia õuealal näitlikult sõiduteed mööda "sebra". 

 Kuna ilmaennustus lubab peagi krõbedamaid kraade siis korrastasid Tammetõrude ja Kastanimunade  õpetajad aiamaad. Ära said riisutud tammepuu alt lehed ning kokku korjatud, sest need ei sobi komposti.  Võtsime kõrvitsakastis komposti pandud mullas kasvama hakanud lehtsalati taimed tuppa.  Korjasime supile peterselli ja mõned piparmüdi lehed tõime tee jaoks. 

14.-18. november oli Pähklite rühma nädalateemaks " Ilmastikunähtused   -päike, tuul, pilved, vihm, pori, jäide, lumi, udu“. Lapsed vaatlesid läbi akna tänast ilma ja proovisid  ka kirjeldada, kas sajab vihma, puhub tuul, paistab päike, esineb jäidet jne. 30. novembril vaatasime kokkuvõtvalt üle kogu nädala jooksul täidetud tabeli, kus selgus, et nädala jooksul pole tabeli täitmise ajal päike üldse paistnud, pilves ilm on kahel korral lasknud õrnal lumel sadada ning tuulevaikse ilmaga on õuetemperatuur kõikunud +7 kraadist C kuni -1kraadini C. Kordasime lastega üle ka mõisted:  temperatuur, termomeeter  ja ilmastikunähtused  päike, tuul, pilved, vihm, pori, jäide, lumi, udu.

"Pähklite" rühma isadepäeva üritus Viimsi Vabaõhumuuseumis oli väga huvitav ja igati meie isade vääriline. Saabudes muuseumisse, tervitasid meid muuseumitöötajad Annaliisa, Tiiu ja Raivo ning väga nunnud ja armsad lambad. Lapsed said (kes julgesid!) neid karvapalle ise sööta ja paitada. Muuseumitöötajad tutvustasid muuseumi käsutuses olevaid hooneid, nende päritolu ja vanust (üks hoone lausa 200 a. vana) ning nende hoonete otstarvet enne ja nüüd. Samuti näitasid nad nendes hoonetes olevaid ja vana-aja talus tarvilikke tööriistu ning masinaid. Lapsed ja isad said igati täieliku ülevaate ja autentse kaemuse sajandite tagusesse maaellu. Näit. lapsed said ise käsikiviga jahu jahvatada, tundes, kui raske tegelikult oli seda käsiveskit ringi ajada. Töö raskusest kõneleb fakt, et ühe tavamõõdus vormileiva küpsetamiseks jahu saada, tuleb tund aega käsikivil viljateradest jahu jahvatada. Jahvatatud jahu said lapsed nuusutada ja maitsta. Lapsed said nii omavahel kui isadega jõudu ja os

Pähklite rühmas v alitses 10.nov.22 mardipäeva meeleolu ja lapsed, kes soovisid, said maskeeruda mõneks muuks tegelaseks. Seega saime kõik mõistatada ja kuulda, kelleks meie sõbrad täna kehastunud olid.  Pärast õppetegevusi õnnestus meie lastel oma silmaga päris mardisante näha, kes suure kära ja müraga ühel hetkel rühma head õnne jagama tulid, kaasas vahvad laulud ja mõistatused, mille vastuseid nutikad Pähklite lapsed loomulikult teadsid. Tänutäheks vahva meelelahutuse eest kostitasime sante maiustustega.

  Käisime Targastoas vaatamas Jänku Jussi, kes andis lastele ülevaate internetist ja kuidas internetis turvaliselt käituta. https://www.youtube.com/watch?v=yWu5vw5L1uU NETINIPID MÕTLE, ENNE KUI POSTITAD! MÕTLE, MILLIST INFOT SA ENDA KOHTA INTERNETIS JAGAD. PAROOLID HOIA AINULT ENDA TEADA. OLE ARUKAS! PEA MEELES, ET TEAVE INTERNETIS EI OLE ALATI USALDUSVÄÄRNE. VÕRDLE LEITUD ANDMEID TEISTE ALLIKATEGA VÕI KÜSI NÕU VANEMATELT JA ÕPETAJALT. OLE VALVAS! VÕÕRASTELT SAABUNUD KIRJADE JA SÕNUMITE LUGEMINE VÕI SAADETUD DOKUMENTIDE, PILTIDE JA VIDEOTE AVAMINE, VÕIB OLLA OHTLIK- NEED VÕIVAD SISALDADA VIIRUST, SEADUSEGA KEELATUD VÕI SINU EALE SOBIMATUT SISU. MÕTLE JÄRELE! INIMESED INTERNETIS EI OLE ALATI NEED, KELLENA NAD END ESITLEVAD. KOHTUMINE NETISÕBRAGA PÄRISMAAILMAS PEAB OLEMA LÄBIMÕELDUD- TEE SEDA AINULT VANEMATE NÕUSOLEKUL JA VÕTA SÕBER KAASA. VALI KOKKUSAAMISEKS AVALIK KOHT. SEISA ENDA EEST! KUI NÄED VÕI KUULED INTERNETIS MIDAGI, MIS SIND HÄIRIB,  SIIS ÄRA JÄTA SEDA ENDA TEADA- RÄÄGI KELLEG

Sellel aastal käisid Kastanimunade ja Tammetõrude lapsed koos oma isade/emadega orienteerumas. Et tegu poleks lihtsalt ühe orienteerumisega, toimus see pimedas ja koos taskulampidega (valguse kuu) Igal perekonnal paluti kaasa võtta taskulambid või pealambid. Samuti on vajalik, et kaasas oleks telefon, millega saab lugeda QR-koodi. Lapsevanemad kasutasid koos lapsega orienteerumiseks kaarti, millele oli märgitud punktid, mis tuli läbida.       Igas QR- koodiga punktis oli lapsevanematele ja lastele mõeldud tegevused, kokku on 9 punkti. Et üritus oleks innovatiivne, olime koostanud lihtsa sõnamängu äppi, mida tuli orienteerumisel täita.  Tegevused olid järgmised: 1) Otsi lasteaia alalt pall ja viska korvi! 2) Tee nii mitu kükki kui vana on su laps! 3) Joonista oma laps ( aia peale on kinnitatud pikk paber, millele iga isa/ema joonistab oma lapsest pildi, valmib suur ühistöö)-. 4) Loenda mitu kastanimuna ja tammetõru on. 5) Arva ära tegelased ( pildid Käpapatrull ja Kõige suurem sõber) 6)

 Kas sina teadsid, et 16.oktoober on selline päev nagu rahvusvaheline toidupäev? Me kõik sööme, rohkemal või vähemal määral. Meil kõigil on oma lemmiksöögid ja söögid, mis meile ei meeldi ja mille söömist me pigem väldiksime.  Aga me pole suuremalt jaolt mõelnud sellele, palju me viskame toitu ära. Sel korral me proovisime niiöelda toidujäätmed kasvama panna. Ehk siis Õpetaja Merlile andis vanaema porrilaugud, mis tuli ära lõigata ja sügavkülma panna. Järgi jäid jupid, mida toiduks tarvitada ei saa. Õpetaja oli kuskilt kuulnud, et neid saab panna kasvama. Seda me proovimegi. Vaata ka SIIA!