Postitused

Pihlamarjade õuesõpe- "Matemaatika lumelindudega ja 112"

Kujutis
Et Tervis ikka tugev püsiks teevad Pihlamarjad aegajalt õppetööd õues. Seekordses matemaatika tunnis loendasid väiksed Pihlamarjad oksa peal istuvaid lumest linnukesi. Lapsed lugesid kokku - kõige kõrgemal oksal istus üks linnuke, veidi madalamal ka üks linnuke ja kõige alumisel oksal kaks linnukest. Meie nutikad lapsed, kes tunnevad hästi numbreid, said kokku loendatud 112. See numbrikombinatsioon kõlas aga kuidagi tuttavalt… Ühel hetkel märkasid lapsed, et meie lumelinnukesi oli puu otsa jahtima tulnud kaval kass, mille peale linnud ära lendasid, aga kassike ise enam puu otsast alla ei saanud ja lapsed temani ka ei ulatunud. Siis aga tänu väikestele õpetajapoolsetele vihjetele meenus lasetele, et olime sel nädalal rääkinud ühest tähtsast numbrist päris mitu korda, kuhu helistades saaks appi tulla näiteks tuletõrje, kes aitaks kassi ära päästa. Lapsed jätsid meelde, et 112 on selline telefoninumber, mis peab hästi meeles püsima, sest õnnetuse või mõne muu ohu korral on sellele num...

"Lumest lumele 112" Pähklite rühm

Kujutis
Osalesime Pähklite rühmaga Häirekeskuse fotokonkurssil „Lumest lumele 112“.  “112” kaunistab seekord lindude söögipoolist.  Tehtud töö seostub hästi ka meie Rohelise Kooli valdkonnaga. Searasvast ja seemnetest sai kokku segatud lindudele toit.  Kaussi sai valatud vesi, kaunistuseks pohlad ning see külmutatud.  Valminud produkti riputasime akna taha puu otsa, kust saame seda igapäevaselt jälgida.  Lapsed juba märkasid/vaatlesid, kuidas üks tihane söömas käis!   

Pähklid osalesid muuseumitunnis "Metsloomade aasta" ning elamusnäitusel "Tuur Maria unenägu".

Kujutis
"Pähklite" rühma lapsed kogunesid täna kõik õigeaegselt lasteaeda, sest meid ootas ees tore õppekäik Vabariigi pealinna. Esmalt suundusime üles Toompeale, kus jalutasime Pika Hermanni torni juurde. Lastele rääkis õpetaja veidi Toompea linnuse ja selle nelja torni ajalugu. Kõige kõrgem ja tähtsam torn on Pikk Hermann, mis saksa keeles tähendab "pikk sõdalane" või "suur pealik". Toompea linnuse rajasid 14. saj. taanlased, linnuse kogupikkus läänefassaadi järsakul 149 m. Liivimaa ordu rüütlid ehitasid 14. saj. 4 torni, mis kaitsesid linnuse nelja nurka: 1. Pikk Hermann kui tänapäeval kõige tähtsam torn, kõrgub merepinnast 95 m kõrgusele ja selle tipus lehvib suur Eesti Vabariigi sini-must-valge lipp (lippu heisatakse igal hommikul päikesetõusul ning langetatakse igal õhtul päikeseloojangul; torni tipus on kõva tuul, mis räsib lippe ja nii kulub aastas 6 lippu; kõik kulunud lipud arhiveeritakse.); 2. Landskrone ehk Maakroon, 3. Pilsticker ehk Nooleteritaja nin...

Tammetõrud viisid lindudele metsa söögi.

Kujutis
    Tii-tii tihane vaa-vaa varblane lendas üle oaaia kargas üle kapsaaia üle metsa läbi metsa  vurr Kuna linnud meile lasteaeda lindude sööki sööma ei tulnud siis otsustasime hommikuringis ühiselt minna hoopis metsa ja viia sinna lindudele söök. Kaasa võtsime sellise toidu, millest ei prahti ja oleks looduslik.  Riputasime toidu käbi, seemnete ja rasvaga puu otsa. Lähedal laulsid linnud, kuulasime linnulaulu. Lapsed arvasid, mis lindudega on tegemist. Nägime varblaseid ja rasvatihaseid.  Matk paksus lumes oli väsitav ja vahepeal tegime lumeingleid. Lastele meeldis matk metsa. Paari nädala pärast, lähme korjame selle rippuva käbi ära ja toome lasteaia pürgikasti.  

Käbide huvitav leid männipuu alt

Kujutis
 Lepatriinu talvine jalutuskäik. 29.01.2021

Pihlamarjade rühma õuesõpe - valgusfoori tundmaõppimine

Kujutis
Ohtutsnädala raames õppisid Pihlajamarjad, et valgusfoori punase ja kollase tulega üle tee minna ei tohi, rohelise tulega saame aga teed ületada. Teadmiste kinnitamiseks tegime õues valgusfoori mängu. Õppisime punase ja rohelise lipu abil, millal tuleb peatuda ja millal võib edasi liikuda.

Pähklite rühma küünlapäeva-matk loodusrajale

Kujutis
Mina ja keskkond, Keel ja kõne ning Eesti keel kui teine keel jätkus küünlapäeva-matkaga loodusrajal , kus ühtlasi viisime külakosti metskitsedele . Iga laps oli vahvasti kodunt kaasa võtnud puhastatud ja tükeldatud juurvilju, mida ta oma väikses seljakotis jõudis metsa kanda. Loodusrada, mida mööda me metsa läksime, oli paksult lumine ja mets imeliselt ilus. Metsas oli palju metskitsede jälgi, leidsime toreda suurte kuuskede aluse lagendiku, mille lume kõik lapsed tasaseks tallusid. Siis kallas iga laps oma seljakotist porgandid, kapsad, kaalikad, kartulid jne. lumele ning jäime lootma, et kitsekesed leiavad neile kaetud "söögilaua" ikka üles. Lastele valmistas selline õppekäik palju rõõmu ja elevust. On tore, et sellise väikese matka eesmärk oli teha head meist nõrgematele ja õrnematele!  Aitähh kõigile vanematele, kes meie üleskutset kuulda võtsid ning oma lapsukese koos juurviljadega täna hommikul teele saatsid! Meil oli imeline päev!