PADRIKU LASTEAIA ROHELINE KOOL

 14. aprillil saime Kastanimunade rühma tubase väikese kasvuhoone. Alustasime taimeprojekti "Seemned mulda!". Väikses kasvuhoone kastis saame kasvata toas erinevaid maitsetaimi ja jälgida, kuidas seemnest kasvab taim ja kuidas maitsetaimed kasvavad.                                                                  Õpetaja juhendamisel valasid lapsed mulla kasti, tegid mulla sisse väikesed augud ja pistsid seemned mulda. Hommikuti vaatame ja kastame maitsetaimi koos ning jälgime, kuidas taimekesed kasvavad.  Kasvuhoone väikeste taimedega Pistame seemned ja sibulad mulda, ning harvendame salati taimi. . Seemned mullas ja kasvuhoone valmis. 22. aprillil vaatlesime uuesti, kuidas maitsetaimed on kasvanud. Seemnetest on sirgumas tugevad maitsetaimed.  Taimed vajavad kasvamiseks palju valgust, soojust, niiskust ja ar...

  14.04 oli künnipäev, mis vanal ajal tähendas, et algas suvine tööpoolaasta, millal tehakse maa- ja põllutöid. Seega oli ka Vahtraninadel vaja panna seemned mulda! Et aga külvamine huvitavam oleks, oli õpetaja peitnud rühma Kiusamisest Vaba Karu ''käpad'' (lehel tekst, küsimus/ ül ning vihje, kus asub järgmine käpp), mis tuli õiges järjekorras üles otsida ning ''läbi lugeda''. Pikema teksti luges õpetaja lastele ette ning siis arutlesime küsimuse üle või täitsime ülesande. Järgmise käpa asukoha vihje proovisid suuremad lapsed ise ette lugeda.  Kui käpateekond läbitud, hakkasime külvama. Iga laps sai anda panuse, et panna meie rühma kasvama väikene kastike, kust peaks sirguma kirsstomatid. Kes tegi augu, kes pani seemned, kes kattis augu ning kes kastis- lastele meeldis tegevus igatahes

Künnipäeva saabumisele kohaselt kobestas õpetaja suurema labidaga peenrakasti mulda, mis kohati oli veel külmunud. Külmunud on ka veidi sügavamal asuv muld. Meil oli rühmast kaasa võetud tilli, redise ja porgandi seemnepakid, mida me väikeste vagude tegemise järel maha külvasime. Veidi külmunud muld ei tee nendele seemnetel liiga, muude põllukultuuridega ootame pisut ja külvame neid enne külvipottidesse. Lapsed olid aktiivselt haaratud tegevusse, iga laps kobestas väikse labidaga ise ka mulda ja patsutas külvamise järel mulla kindlalt kinni. Peenrakastide juures toimetades esitas õpetaja lastele erinevaid kevadega seotud küsimusi (Keel ja kõne ning Eesti keel kui teine keel): Mis kuus algas kevad?(märtsis); Mis aastaaeg oli enne kevadet? (talv); Mis aastaaeg tuleb peale kevadet? (suvi); Kas kevadel läheb päev pikemaks ja öö lühemaks? (Jaa!); Kes lendavad lõunamaalt tagasi? (rändlinnud); Kas oled juba linde laulmas kuulnud? (kuldnokad saatsid meie peenratööd oma lauluvilega); Miks linnu...

 Lepatriinud köidavad meie lapsi väga. Nii kui päike välja tuleb, hakkavad lapsed lepatriinusid ja teisi putukaid otsima ja leidsidki ☺️🐞.  Aga lepatriinud liiguvad nii kiiresti, tahaks neid uurida, vaadata ja hoida. Oh rõõmu, kui õpetaja toob toast suurendusklaasiga topsid. Nüüd saabki vaadata ja jälgida: Uurida saab kõike mida lasteaia hoovist võib leida: linnusulg, kivid, sipelgad, rohi, liiv, oksad, pungad jne.  Nii põnev, mõned lapsed leidsid sipelgaid ja nüüd uurivad sipelgate teekonda. Tegevust jätkus nii lõuna ajal kui ka õhtusel õues oleku ajal. Suur tänu Luukase isale, kes tõi meie rühma luubiga/suurendusklaasiga topsid🙂. 

Mina ja tervis nädala raames õppisid Pihalamarjad ja Pajutibud tervislikke eluviise ning said teada, et tervislik on süüa  palju juur- ja puuvilju. Seetõttu otsustasime lasteaia kokuraamatu retseptiks valida rohelise smuuti. Lapsed tutvusid blenderiga ning panid sinna kõik vajalikud koostisosad. Smuuti jaoks kasutasime banaani, spinatit ja piparmünditeed. Enamikele lastele maitses tulemus väga ja küsisid ka juurde. 

Mina ja keskkond tegevust alustasime tänase rahvusvahelise tervisepäeva tähistamisega. Alates 1948. aastast tähistatakse 7. aprillil ülemaailmset tervisepäeva. Selle aasta rahvusvahelisel tervisepäeval pöörab WHO erilist tähelepanu kliimakriisile. WHO on pühendunud tagama, et kõigil ja kõikjal kogu planeedil Maa oleks võimalus võimalikult heale tervisele. Ka programmi “Kiusamisest vabaks!” kontekstis on tähtis meeles pidada, et kõigil on õigus tervislikule heaolule. Kiusamise ennetamine tervise seisukohalt on väga oluline, sest puudutab tervislik heaolu nii vaimset, emotsionaalset kui ka sotsiaalset tahku. Head suhted kaaslastega ning sallivuse, austuse, hoolivuse ja julguse väärtuste mõistmine saavad nii meie kui ka heade kaaslaste tervislikule heaolule vaid hästi mõjuda. Päeva alustasime mänguga "Tervisele hea või tervisele halb?". Õpetaja printis välja 20 erineva tegevusega pilti. Suur Sõber Karu näitas ükshaaval pilte ja lapsed pidid otsustama, kas pildil nähtu on tervis...

Lapsed leidsid, peale lume sulamist, lasteaia hoovist kastanimune ja arutasid, mis nendega küll teha võiks?  Kastanimuna on hästi vastupidanud ja üle elanud pika talve.    Kuna kastanimunast paistis välja väike idu, otsustasime muna mulda panna.  28.02.22                                 03.03.22 Märg muld, palju valgust ja päikest ning kasvabki kastani võsu.                              11.03.22   01.04.22  Nii suureks on meie kastanid akna laual kasvanud.  Kuna õues on veel külm siis õue istutada on veel vara.  Istutasime istikud eraldi suurematesse pottidesse: 12.04.2022 Esimesel, suures potis, on tüvi juba natukene puitunud.  Nüüd ootame, et saaks noored kastanid kas metsa istutada või mälestuseks lasteaia hoovi. Kastan onju meie rühma puu ja tulevikus elurikkus.