Pähklite rühma õppekäik "Veetarga retkel Kostivere karstialal"

Pähklite rühma lapsed kogunesid täna varakult lasteaeda, sest kell 9.00 sättisime end matkale ehk õppekäigule, et osaleda Ubaru Loodustarkuse Keskuse "Veetarga retkel Kostivere karstialal". Ilm püsis väga ilus ja soodne matkamiseks. Lapsed nägid ja kogesid ning õppisid vee ringkäigust looduses hästi palju. Matka käigus peatusime algul Kostivere karstialal, kus on näha maapinna lõhenemist ning ladestunud paekivisetteid miljoneid aastaid tagasi. Mõni lõhe maapinnas on kuni 4 m sügav kitsas pragu. Selline paekivisette lasu on meie põhjarannikule omane, siit lastele ka teadmine meie rahvuskivimist paekivist. Karstialal oli mitmeid huvitava kujuga paekivisette moodustisi (nagu suuri seeni), kuhu lapsed varju ja peitu pugesid. Kuna praeguseks on suur osa sellest alast lihaveiste ja lammaste karjamaa ning kaetud lopsaka rohuga, said lapsed seal saba- ning supimängu mängida. Karstialal laulsid lapsed laule "Jõgi voolab" ja "Tuuleke, tuuleke" ning lugesid sügisluuletusi. Järgnevalt sõitsime bussiga Jägala jõe kose juurde, kus lapsed said näha Jägala jõe soodest ja rabadest läbi käinud pruunikat vett 8m kõrgusest kosest alla laskumas. Tegime lastega kose juures pilti, veepahin oli nii tugev, et pidi valju häälega rääkima. Lastel oli äärmiselt huvitav kogemus. Kose juurde alla minnes oli maapind kaetud paksu kihi kuldkollaste vahtralehtedega. Lapsed korjasid lehti suurte peotäitega ning tegid meile kõigile ägeda lehesadu! Uhke kolletamispäeva tähistamine jätkus Linnamäe Hüdroelektrijaama vaatlemisega, kus lapsed pidid taas tõdema, et miski teeb valjemat häält kui nemad ja see on vesi! Matka lõpp-punkt oli viikingiaegse vana Linnamäe linnuse asukohas, kus lapsed said puude poolt kaitstuna istuda kanarbikkude ja pohlavarte ääres tuulevarjus. Lapsed laulsid siin laulu "Kanarbik ja põdrakanep" , "Kuuse otsast kukkus käbi" ja "Mullu mina muidu karjas käisin".