"Hõissa vastlad!" Pähklid Eesti Vabaõhumuuseumis

Tänaste tegeluste (Mina ja keskond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, eesti keel kui teine keel) raames osalesime Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli haridusprogrammis "Vastlad". Kuie kooli õuel tutvustati lastele (ja lapsed mängisid kaasa) vastlapäevale kohaseid mänge. Hiljem kooli tubastes ruumides tutvusid lapsed vastlapäeva kommete ja uskumustega.

Vastlapäev on meie rahvakalendris üks populaarsemaid tähtpäevi, tema peamised traditsioonid on tänapäevani ela­vana püsinud. Suurest liikuvusest tingituna on vastlapäev enda ümber koondanud väga mitmesuguse algupäraga muistseid uskumusi ja kombeid, mis põlvnevad sageli ka eri aegadest. Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liu­laskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina. Lina on vana ja väga vajalik kultuur niihästi meil kui ka naaberrahvastel. Sellega sele­tuvad rohked kombed ja maagilised toimingud, millega püüti linakasvu mõjutada.

Teiseks oluliseks vastlapäeva traditsiooniks oli seajala söömine, mis oli tuntud enam-vähem üle maa. Seajalad keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Seajalg võeti isegi liumäele kaasa. Sõrmi ei soovitatudki rasvast puhastada (noolida, lakkuda), ka nägu võis olla rasvast läikiv. Üldse oli liha ja rasvase toidu söömine vastlapäeval soovitatud.

Laialt on tuntud ka mänguasi – vurr, mida tehti seajala kondist.

Vastlapäeval küpsetati ikka leiba. Tehti ka veel mitme­suguseid kukleid ja kakukesi nagu tuhkapäevalgi. Kohati on leiba seajala keetmise leemesse kastetud, see oli siis rasvaleib.

Õppekäigu lõppedes saime kogu rühmaga teha hobusaaniga vahva vastlasõidu!

Õppekäigult sai iga laps kingitusena kaasa tunnistuse ning kogu rühma peale värske ahjus küpsetatud karaski. Lastel oli väga põnev ja seiklusterohke päev. Hobusaaniga vastlasõit valmistas kõigile tohutult palju rõõmu!