PADRIKU LASTEAIA ROHELINE KOOL

Kastanimunade rühmas on munapühade nädal täies hoos 🐣🐥 🐇 Lapsed õppisid tundma pühadesümboolikat: sulgede kleepimine munadele, sulgede puhumine, munade kaunistamine ja värvimine, munade kandmine lusikaga, tibude loendamine ja paberist tibu  meisterdamine, jänku pildi meisterdamine, kevadpühaga seotud luuletuste õppimine ja kevadise murupea valmistamine. Kevadised oksad ja munad                                                             Munade värvimine                       31.03 Tibude meisterdamine 29.-30.03         Jänkude meisterdamine                       26.03                                                       19.03 31.03

Märtsi viimane nädal oli Pihlamarjade rühmas pühendatud munadepüha teemale. Selle nädala raames said lapsed kunstitundides värvida mune ja kaunistada ühe omanäolise tibu. Tibu meisterdamiseks kasutasime loodusest leitud kive, mille lapsed said katta kollase guaššvärviga ning hiljem juurde lisada kleebisest silmad, noka ja suled. Tulemuseks valmisid ühed isemoodi tibud.

30. Märtsil oli Kastanimunade rühmas Munadepüha nädal. Lapsed meisterdasid selle puhul Lihavõtte jäneseid, et tähistada kevade algust ja lihavõtteid.  Kasutasime meisterdamiseks: sulgi, vatitupse, loorberi lehti ja kookoshelbeid. Kõik kasutatud materjalid on kergesti kättesaadavad, looduslikud, nahasõbralikud ja kodused tooted. Selle asemel, et uusi kunstimaterjale otsida ja soetada, taaskasutame olemasolevaid ja kodus unarusse jäänuid. 

Kogutud materjal, osa sellest.  Üheskoos lastevanematega oleme kogunud meisterdamiseks igasuguseid erinevaid materjale.  Püüame anda uut elu materjalile, mis muidu leiaks tee prügikasti. Lapsed on saanud koos sellega teadmise, et loodusesse ei tohi prügi visata.  Vahetult enne seda kui pühade jänesed jooksma hakkasid, meisterdasid lapsed pudelikorkidest, nööpidest,  paber poekottidest lõbusad jänesed. Lapsed kasutasid oma fantaasiat matejali kasutamisel. Võeti üksteiselt ideid ja täiendati.  Jänesed Lihavõtte jänkupoju Lihavõtte jänesed kord mune läksid peitma. Valge lumekasuka - seljast pidid heitma. Võtsid kaasa jänkupoju - väikse, üleannetu, nalja tegi munadega, üldse polnud õnnetu... Peitis munad kana alla. Kukk siis kires: "Oh, mis ime, minu kanadel on muna kirev!" Allikas:  https://luuletused.score.ee/vaata/2816_Lihav%C3%B5tte_j%C3%A4nkupoju Õpetaja Heli meisterdas lastele pürgi alaste teadmiste kinnitamiseks vahva lauamängu.  Tibud ja kanad, taaskasutatavast materjalis

 24. Märtsil oli Kastanimunade rühmas Tere, kevad! nädal. Kevade alguse puhul maalisid lapsed lepatriinusid, taaskasutades selleks vanu munakarpe.  Kasutasime lepatriinude maalimiseks vanu munakarpe ja guašš värve( punane ja must). Tänapäeval tuleb peaaegu kogu toit pakendites ja karpides. Paljusid pakendeid saab taaskasutada meisterdamiseks, mis on loodussõbralik ja nahasõbralik. Munakarbid on odavast materjalist, mis tuleb mune ostes meile ise koju kaasa. Milleks visata ära midagi, millest saab teha vahvaid asju? See annab toreda taaskasutusvõimaluse- me ei tekita prügi, vaid loome kunsti. Munakarpi vaadates või lõigates märkad üha uusi ja uusi võimalusi oma fantaasia väljendamiseks. 

Märtsi esimesel nädalal oli käbide rühma nädala teemaks "Kenad kombed". Nädala teema raames õppisid lapsed põhilisi viisakusreegleid igapäevaelus.  Lastele tutvustasime raamatut "Kenad kombed" (L. Tungal ja P. Volkonski).  Lapsed said teada, et enne sööki tuleb alati käsi pesta. Pesemata kätega söömine on tervisele ohtlik. Mustade käte peal elab palju pisikuid, kuid seep ja vesi hävitavad need.  Söögilauda ei ole viisakas hilineda ning enne sööma asumist tuleb kõigile soovida head isu. Laua taga tuleb istuda sirge seljaga, sest lösutades, taldriku kohal kõõludes või küünarnukid laual ei ole viisakas istuda.  Toitu tuleb süüa kuuldamatult, kinnise suuga ja leiba võetakse ainult käega. Kotlette, salateid ja vormiroogasid süüakse ainult kahvliga. Linnu- ja loomaliha süüakse noa ja kahvliga. Nuga hoitakse paremas ja kahvlit vasakus käes. Lauast tõustes ütle "Aitäh". Lastele panime rühma ka uue plakati toidupüramiidi kohta, kus lapsed saavad näha, milliseid toi

Lõimisime tänasesse õppepäeva mina ja keskkonna, keele ja kõne, eesti keele kui teise keele, liikumise ja matemaatika ning otsustasime pärast talvepausi, et on aeg veidi lasteaia hoovist välja liikuda ning tunda rõõmu meie lasteaia imelisest asukohast võrratu looduse keskel, ja minna otsima esimesi märke kevadest. Väike matkateekond viis meid lasteaia lähedal asuva oja äärde, kus esimesena kuuldus meie kõrvu vali oja vulin ja aktiivne linnulaul, mis sundis meie pilke suunama puude latvadesse, kuid laululinnukesi me veel tuvastada ei suutunud, aga silma hakkasid esimesed värskusest rohetavad pungad puudel ning meie kõigi suureks rõõmuks olid lume alt välja pistnud oma pisikesed peanupud äsja tärganud lumikellukesed. Meie plaan kandis vilja, leidsime mõned soovitud märgid sellest, et kauaoodatud kevade saabumine ei saa olla enam kaugel. Ühtlasi õppisime matka käigus uusi sõnu- “oja vulin”, “pungad”, “lumikellukesed”. Proovisime kokku loendada ka lumikellukeste õied ning ühtlasi sai