Leivanädal lasteaias 04.-08.10

04.-08.oktoober tähistasime lasteaias leivanädalat. Rühmades viidi läbi erinevaid õpitegevusi.

“Pähklid”:

06.10 vestlesime lastega tuleval pühapäeval tähistatavast lõikustänupühast (10.10) ja selle tähendusest. Lapsed said teada, et oktoobrikuu selleks nädalaks peab põllumehel olema vili ja muu köögiviljasaak põldudelt kokku korjatud (vili kombainidega niidetud), viljakuivatisse viidud ja kogu saagi kogukaal tonnides teada. Iga põllumees teeb sellel ajal kummarduse emakesele loodusele, et see on lasknud viljal idaneda, kasvada, vilja võtta ja hoiule viia. Kui vili on salves, võib riigis iga kodanik olla kindel, et sügisest uue saagini on leib meie toidulaual. Õpetajal oli kaasa võetud erinevate viljade näidised, mida Eestis kasvatatakse: rukis, nisu, oder, kaer, tatar. Maisi kasvatatakse vähem, seda loomade söödaks. Rukis on eestlastele igiomane teravili, seda on meie aladel ammustest aegadest peale kasvatatud. Rukkipõllu sees kasvab meie rahvuslill rukkilill.

Kunsti tegevuses oli õpetaja kodus valmis seganud soolataigna, mille koostiseks on 1 kl soola, 1 kl vett, 2 kl jahu. Soolataigen jagati laste vahel võrdselt ära. Iga laps jagas taignapalli omakorda 3-ks ja veeretas sellest 3 "vorstikest", millest tuli hakata "patsi" punuma. Nii valmisid toredad keerusaiad ja kringlid.

07.10 valmistasime lastega koos leivataigna ning kokatädi abiga küpsetasime leiba. Õpetaja oli kaasa toonud rukkileiva jahusegu, kõigil lastel avanes võimalus jahupakist rukki lõhna nuusutada.

Õpetaja rääkis lastele, et rukis on Eesti rahvusvili ning tähendab meie rahvale ennekõike igapäevast leiba. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi, kuid omaette kultuurina hakati seda kasvatama alles 11. sajandil. Leivategemisel tõrjus rukis kõik teised teraviljad välja, kuna suure loodusliku suhkrusisalduse tõttu hapnes rukkitaigen hästi ja leib säilis kaua. Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas laupäeviti, olenevalt pere suurusest korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Aja jooksul tõusis rukkileib Eestis peamiseks toiduseks, sellega on seotud meie kombed, traditsioonid ja rituaaltoidud nagu pulmaleib ja näärileib. Leiba hoiti, temast lauldi, leivaga võeti vastu kalleid külalisi. Siiani minnakse leivaga uut kodu sisse õnnistama ehk viiakse soola ja leiba. Kui leivapaluke juhtus maha kukkuma, tõstis eesti mees leiva üles ja andis sellele suud.

Leivataigna tegemisel olid abimeesteks veel kuivpärm, vesi, suhkur. Õpetaja luges lastele ette retsepti ning vajaminevad kogused (9 dl vett, 16 dl jahu, 1 pakk kuivpärmi, 1tl suhkrut). Selle tegevuses käigus said lapsed esmased teadmised mõõtühikutest, mida köögis kasutatakse. Tore oli ka lastelt küsides teada saada, et paljud on emadele-isadele köögis abiks olnud. Õpetaja värbas endale 14 usinat abilist ning leivataigna valmistamine võis alata.. iga laps sai võimaluse mõõtetopsiku abil jahu kallamas käia. Õpetaja lisas taignasse vee ning muud vajalikud koostisosad. Lapsed, kes soovi avaldasid, said ka ise tainast segada.

Segamise järel lasime taignal 60 minutit soojas kerkida. Samal ajal lugesime lastega luuletusi "Tammetõru" ja "Rukkilill".

Enne õueminekut määris õpetaja kaks keeksivormi rasvainega ning asetas neisse leivataigna. Peale tegime toreda mustri ning saatsime oma leivakesed ahju küpsema.

Peale uinakut said lapsed leiba proovida, peale määrisime soolavõid. Lastele maitses leib väga :)

"Kastanimunad":

06.10 oli Kastanimunade rühmas leivahommik, mille tarbeks tõi iga laps lasteaeda leiba või sepikut, et sellest võileib teha. Iga laps määris oma leivale ise võid ja lõikas õpetaja juhendamisel kurki peale. Hommikuringis tutvusime õpimapi "Rukkileivast" piltidega ja kogusime teadmisi, kuidas tehakse leiba ja kus kasvab kaer, nisu ja oder.

Teeme ise võileiba

Peale hommikuringi vaatasime pilte erinevatest sepikutest ja leibadest; kuidas neid tehakse, küpsetatakse. Lapsed värvisid pehmete joonistusvahenditega sepikute pildi.

Leiva ja sepiku piltide värvimine.

Lapsed tutvusid "Rukkileib" õpimapiga. Vesteldes, pilte vaadeldes ja erinevaid teravilja ja jahu pakikesi uurides, kogusid lapsed teadmisi leivavilja kasvatamisest, leiva tegemisest ja küpsetamisest.

Näe, siin on kombain!

Ja siin kotis on nisujahu :)

Pagaritoodete uurimine ja vaatlemine

Otsisime nukunurgast üles kõik mängukoogid, -tordid, -saiad ja -pirukad, et uurida kuidas neid plastiliinist voolida.

Voolitud saiad ja sepikud

Õppisime uue söögiluuletuse "Laua taga, laua taga".

"Käbid":

Leivanädala raames õppisid Käbide rühma lapsed kuidas jõuab leib lauale tänapäeval ning vanasti. Lapsed said tundma erinevaid leivatraditsioone.Vanasti tohtis leiba lõigata vaid pereisa, kes oma käega andis igaühele tema osa. Ikka suuremale suurem tükk ja pisemale pisem. Leib oli nii kallis, et lapsed ei saanud isegi aganaleivast kõhtu täis süüa. Nüüd on leib lahtilõigatult laual. Igaüks sööb oma isu mööda.Vanasti ei tohtinud leivapätsi nii lauale panna, et lahtilõigatud külg akna või ukse poole vaatas. Kardeti, et leivajätk võib ära lennata. Aga võib-olla ei tahetud võõrale näidata, kui puhas või aganane on pere peatoidus.Nüüd pakutakse meil leiba paljudes sortides – maa- ja linnaleiba, magushaput, põranda- ja vormileivapätsid on riiulil reas. Mõnikord ei oska valida, missugust võtta – kõigil on sisu ühtemoodi isuäratav ja lõhnav, koorik krõbepruun. Vanasti sooviti söögiajal leivale “jätku!”. Nüüd muretsetakse sööja pärast ja öeldakse talle “head isu!”.Samuti vaatlesid käbide rühma lapsed viljapäid ning tõid välja erinevused rukisel, nisul, odral ja kaeral. Käbide rühma lapsed meisterdasid leivanädala raames vahvad tuuleveskid.

TAMMETÕRUD Tegime ka juba kolmadat aastat rühmaga leiba. Eelnevalt maitsesid lapsed kodust kaasa toodud erinevaid leibasid. Arutleti, miks on leivad erinevad. Jõuti järeldusele, et erinevatest jahudest tehtud (erinev jahude tasakaal) ja millest jahu tehakse? Eks ikka viljast. Viljade nimed veel väga hästi meelde ei jäänud aga pole hullu jõuame veel neid vaadelda. Lastele jäi meelde, et rukkist tehakse rukkijahu ehk leivajahu nind õues õppes vooliti plastiliinist viljaterad ja lisati männiokkad.

Süber karuga erinevaid leibasid maitsmas. Maitses hea!

Lapsed meisterdasid õues rukkiviljapead. Kavalamad kasutasid ära kiike lauana.

Meisterdajad tööhoos.

Leiva valmistasime valmis leivajahust, kuivpärmist, leiva seemnetest ning veest.

Jätku leiba!

"Vahtraninad"

Reede hommikul saabus rühma igasugu nägude ja ilmetega võileibu, üks naljakam kui teine! Seda põhjusel, et Vahtraninad tähistasid leivanädalat maitsva ''Lõbusad võikud'' näituse korraldamisega.
Kordasime veel üle leiva olulisuse meie laual ning kuidas see sinna saadakse. Lapsed olid tähelepanelikult kuulanud ning teadsid, kui kergelt saab ise valmistada leiba ning paljud oskasid ka selgitada leivajahu saamise protsessi (seeme mulda; korje; kombain; jahu tegemine).
Peale seda alustasime meie ''Lõbusate võileibade'' näitusega. Iga laps sai võimaluse rühma ees tutvustada oma võikut- rääkida, keda/mida võileib kujutab, mis toiduaineid kasutatud, kuidas valmistamine käis.
Siblimine ümber laua oli tihe ning jutuvada katkematu- iga laps soovis täpsemalt enda võileivast ülevaate teha. Kui võileivad vaadatud, leppisime kokku, et kõikide võikud on omamoodi ja vahvad, seega kuulutasime kõik tublideks võitjateks ning lapsed said alustada nosimisega. Söömine kulges koos vaikse nohinaga ning pärast kirjeldasid Vahtraninad kui hästi võikud maitsesid (ikka palju paremini kui tavalised võileivad)!