Kolmekuningapäev (06.jaanuar) lasteaias

 06. jaanuaril tähistati jõulupüha viimast päeva ehk kolmekuningapäeva.

Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. 

Euroopas on tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. 

Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele – neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa.

Kastanimunade rühma lapsed korjasid kuuselt ära jõuluehted ning laulsid kuusele pühadeks õpitud laule:

Kastid ootavad kuuseehete korjamist.

Lapsed uurivad päkapikumaja.

Väikeselt kuuselt võtame ka ehted ära.

VÄIKE KUUSK

Viivi Luik 

Kuuse jaoks ei ole vaja

väga palju ehteid.

Tema ootab lahket maja,

rõõmu, mis on ehtne.

"Pähklid"

Mina ja keskkond tegevuses kalendris tänast päeva näidates said lapsed teada, et täna, 6.jaanuaril, on kolmekuningapäev, mis vanarahva tavade kohaselt pani lukku jõuluaja: kõik jõuluga seotud asjad ( ehted jm.) korjati kokku, tehti puhtaks ning pandi karpidesse uusi jõule ootama. Jõulukuused (päris looduslikud) viidi õue - nende oksi anti laudas lehmadele, kitsedele ja lammastele nosida või korjati jõulupuud kokku ja tehti neist suur lõke. Muid töid sellel päeval ei tohtinud teha. Kolmekuningapäeva tähenduse selgitamiseks luges õpetaja lastele mõeldud ja selle päevaga seotud legendi kolme kuninga (Idamaa targa) tulekust, et jõululast tervitada ning talle kingitusi tuua. Sellest ajendatun meisterdasid lapsed kunsti tegevuses kääridega lõigates ise kuningakroone ning kaunistasid neid vastavate ornamentidega. Iga laps tundis erilist uhkust, kui krooni pähe pani - nii täitus meie rühm rõõmsa 4 kuninganna ja 4 kuningaga.