Vastlatrall lasteaia õuealal ja toas
Esmaspäeval, 28.02 toimus lasteaia õuealal vastlatrall, millest võtsid osa kõik lasteaia rühmad. Üritust viis läbi liikumisõpetaja Airike. Kõik rühmad läbisid erinevaid aktiivseid tegevusi, mille hulgas olid kotihüpped, vastlaliu laskmine, täpsusvise korvi, takistusraja läbimine, paarisrakendis jooks ja lumeskulptuuri ehitamine.
KÄBIDE RÜHM
Käbide rühma lapsed jäid üritusega väga rahule. Lapsed tegid tegevusi aktiivselt kaasa ning said ka uusi ideid tulevasteks mängudeks :)
Kastanimunade rühma lapsed lustisid esmaspäeval 28. veebruaril, vastlapäeva üritusel õues.
Üritus algas tervituse ja "Lihtne vastlalauluke" õppimisega.
TULGE, TULGE KELGUTAMA
VASTLASÕITU HARJUTAMA.
PÄRAST SÖÖME HERNESUPPI,
SEAJALGA, VASTLAKUKLIT.
Lapsed said teada, et vastlapäeva nimetatakse ka lihaheite-, pudru- ja liupäevaks.
Lapsed said teada missugused on eesti traditsioonilised vastlatoidud: herne- või oasupp, seajalad ja vahukoorega vastlakuklid.
Lastele tutvustati vahvat vastlapäeva kommet - vurri tegemist ja vurritamist.
Vurri tehakse seakontidest ja kui konte pole, võib teha ka suuremast nööbist ja nöörist.
Meie lasteaia hoovis oli üles seatud mitmed takistusrajad ja muud põnevad mängu kohad.
Iga tubli osavõtja sai mälestuseks diplomi.
VAHTRANINAD
võtsid ka rõõmuga osa kõikidest vastlapäeva tegevustest.
PÄHKLID
01.märts on kalendrijärgselt vastlapäev, siis kordasime lastega üle vastlapäeva tähenduse ja kombestiku. Vastlapäeva nimi tuleb germaanikeelsest sõnast "v(f)asten" ja tähendab paastu. Vastlapäeva nimetati veel liugu-, pudru- või lihaheitepäevaks. Vastlapäev on üks päev enne tuhkapäeva, millele järgneb 7-nädalane paastuaeg enne lihavõttepühi. Vastlapäeval lasti kelkudega pikka liugu, et siis kasvaksid pikad linad (linataime pikad kiud); ...käidi külas ja pidutseti ning mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad kasvasid; ... ehitati lumelinnust ja vallutati seda siis lumesõjaga;... söödi herne- või oasuppi seajalgadega, vahukoorekukkel on lisandunud saksa kommetest hilisemal ajal; ... valmistati karaskit, millest üks osa (või lausa terve kakuke) anti sulasele, kes karjalaskepäeval (1.aprillil) jagas seda karjamaal kõigile karjaloomadele, et nad terved ja tugevad püsiksid. Tavades on oma kindel loogika: kui sügisel siga lihaks tehti ja suurde tünni soolati, siis vastlapäevaks seda enam rohkem järgi ei olnudki kui ainult jalad, mida soolvees koos herneste või ubadega keedeti. Peale seda enam aidast liha võtta polnud (kuni uue saagini), tuli paastuda ja süüa piimatooteid.
28.02 keel ja kõne tegevuses kuulasime laulu "Täna laseme liugu" ja arutlesime, milliseid vastlapäevakombeid laulus kirjeldati. Laulust selgus, et vastlapäeval lastakse liugu, süüakse herne- või oasuppi, seajalgu ja loomulikult vastlakukleid. Keerutatakse vurri, mängitakse pilli ning lüüakse vastlavalssi. Eesti keel kui teine keel tegevuses tutvusime V.Aavik-Vadi luuletusega "Vahva vastlapäev". Õpetaja luges lastele luuletuse ette ning lapsed püüdsid luuletuses leida riimi. Näiteks riimusid sõnapaarid "halli-salli", "sõidu-võidu", "õhtu-kõhtu", "süüa-lüüa", "ära-kära" ja "pai-sai".
Kunsti tegevuses meisterdasid lapsed värvilistest paberitest ja vatist vastlakukleid, töö oli lastele jõukohane ning enamik lapsi sai liimimise ja kleepimisega iseseisvalt hakkama. Valmisid ilusad ja isuäratavad vastlakuklid.
Kui tubased tegevused tehtud said suundusime lasteaia õuealale, kus toimus täna vastlapäeva üritus. Liikumisõpetaja eestvedamisel võtsid lapsed osa kuuest erinevast tegevusest, milleks olid kotihüpe, vastlaliu laskmine, täpsusvise korvi, takistusrada, paarisrakendis jooks ning klotsidel kõnd. Täname jällegi meie toredat liikumisõpetajat, kes lastele sellise ettevõtmise vastlapäeva raames korraldas! Kõik lapsed võtsid kõikidest tegevustest osa ning nautisid sportimist värskes õhus. Ka ilm oli täna imeline ning päikesepaisteline, kevad andis oma tulekust juba märku!
Kommentaarid
Postita kommentaar