PADRIKU LASTEAIA ROHELINE KOOL

27.04 õpitegevused viisime läbi õues ehk rakendasime ilusa ilma puhul õuesõpet. Katusealusel kordasime lastega üle emadepäevaks pühendatud luuletused H.Mänd "Jänes", "Lumikelluke", "Sinilill", "Ülane" ja P.Kula "Kevad". Kasutades tahvlit kordasime üle ka geomeetrilised kujundid: ring, ruut, kolmnurk ja ristkülik (Matemaatika). Kunst tegevuses oli meil teemaks "Kevad lasteaia õuel". Iga laps sai endale paberist "fotoaparaadi" ning tegi loodusest pilti. Jalutasime ringi mööda lasteaia hooviala ning märkasime kevadet. Maja taha jõudes aga leidsime kolm lumehunnikut, mis veel ära sulanud polnud. Lastele tegi see palju nalja. Seejärel joonistas iga laps rasvakriitidega pildi, mis tal "fotoaparaati" tehtud oli. Lapsed panid ise oma töödele nimed ning rääkisid, mida joonistasid. Kõik tundsid rõõmu värskest õhust ja paitavast päikesest. Kui tööd valmis said jätkusid mängud õues.

Selle nädala 25.04-29.04 teemaks on meil "Meie suur naaber meri. Meri kui elatusallikas ja elupaik.". Mina ja keskkond tegevuses vestlesime teemal, mis see meri üldse on. Toimus laste omapoolne jutustamine merest nende teadmiste ja ettekujutuste põhjal. Illustreeriv materjal A-4 merepiltidena. Seejärel küsis õpetaja, kellele on meri elupaigaks. Lapsed vastasid, et erinevatele kaladele: lõhe, forell, lest, angejas, ahven, haug, hai. Vaatasime nendest kaladest pilte ning ka Jänku-Jussi multifilmi "Jänku-Juss uudistab Rannarahva Muuseumis kalu": https://www.youtube.com/watch?v=NpvMuuzREos&t=209 . Multifilmist said lapsed teada, et Eestis on 72 erinevat kalaliiki, eriti haruldane on Atlandi tuur. Näiteks on Muhu saare lähedalt püütud Atlandi tuur, mis kaalus 136 kg ja oli 2,9 m pikk. Kalad ei vaju põhja seetõttu, et neil on ujupõis, mis on gaasiga täidetud, tasakaalu hoiavad nad uimede abil, kopsude asemel hingavad kalad lõpustega. Osad kalad on ka looduskaitse all,

Reedel, 22. aprillil osales Tallinna Padriku Lasteaia Käbide rühm Pirita Linnaosa talgutel.  Lapsed koristasid Võsa tee mänguväljaku ümbrust ning tööde käigus tuletati lastele meelde ümbritseva märkamise ning keskkonnast hoolimise tähtsus. Lastele selgitati, miks tuleb prügi korjata ning kus on selle õige koht. Kokku korjati 10 suurt kotti lehti, oksi, klaasikilde, pakendeid ja muud maha visatud prügi.

 Aprilli nimetatakse südamekuuks, et juhtida inimeste tähelepanu südametervisele ja terviseprobleemide ennetamisele liikumise abil. #sinusammudloevad #gpskunst #rohelinekool #tervisjaheaolu Kastanimunade rühma lapsed käisid 21.04 õppekäigul mere äärde..  Jalutuskäik oli parajalt pikk, et see siis sammudega ära mõõta. Panimegi ühele lapsele külge sammulugeja, et teada saada kui palju samme on lasteaed-Pirita rand-lasteaed. Jakobil oli taskus sammulugeja, samme tegi ta õppekäigu jooksul 3718. Õppekäigus osales 15 last ehk 15x3718, kokku tegid väikesed jalakesed 55770sammu. Südamenädala raames jäädvustasime oma teekonna GPS-kunstina:     SÜDAMLIK ELEVANT KÄBIDE RÜHM Käbide rühm vestles südamenädala teema raames inimese südamest, tervisest ja liikumisest. Samuti osalesid lapsed GPS-kunsti päeval. Lapsed alustasid lasteaia juurest kõndimist ning tegid väikese jalutuskäigu lasteaia lähistel. Hiljem vaadeldi koos GPS trajektoori ning lapsed hakkasid nuputama, mis võib pildil olla. Mitmed laps

 18.- 22. aprill oli Kastanimunade rühmas teemaks "Mina elan mere ääres". Meri ja rannik Terve nädala jooksul rääkisime veekogudest, mis asuvad lasteaia lähistel - Mähe oja, Pirita jõgi, Tallinna laht, Läänemeri.  Lapsed osalesid erinevates vestlustes: mida saab rannas ja merel teha, kes elavad meres, miks on vaja hoida veekogude vett puhtana, mis juhtub lindude ja loomadega kui nad satuvad kokku prügiga, kuidas tekivad lained, meri kui ohuallikas jne.  Katse/eksperiment: kuidas tekivad laine  21.04 läksime õppekäigule mere äärde, et päriselt näha kuidas tekivad lained, mis värvi on meri ja mida huvitavat võib leida rannast.                                  Merel on palju värve - hele ja tume sinist rohelist, kollast jne.                                                  Luubiga saab kõike uurida, näiteks teokarpi.                                  Laev sõitis kaugel-kaugel. Mõne aja pärast jõudsid lained randa.                                  Looduslikust materjalist lõkke me

  Südamenädala raames käisid Pihlamarjad ja Pajutibud jalutuskäigul, kus tehti GPS-kunsti ning jalutati südamekujuline ring. Veel moodustasid lapsed ka ise südame kujutise. 

18.04 Sissejuhatus südamenädalasse: lapseid said teada, mis on süda (pildivaatlus) ning millist funktsiooni ta täidab meie organismis. Tutvusime lausega "Süda on mootor, mis hoiab meid elus!" ning arutlesime teemal millised toiduained on südamele kasulikud. 19.04 Lapsed kuulasid ja proovisid õpetaja järgi lugeda luuletust "Tervist hoidev laps": KUI SA TERVISLIKULT SÖÖD, SIIS SU SÜDA RÕÕMSALT LÖÖB. PORGAND, PEET JA KAPSAS SULLE JÕUDU ANNAB. KUI SA LIIGUD PALJU ÕUES, SIIS SU TERVIS TÄNAB ÕNNEST. KORRALIKULT KÄSI PESED, RÜHMA TULLES ÜTLED: „TERE!“ OLED RÕÕMUS, VIRK JA KRAPS, TUBLI TERVIST HOIDEV LAPS. Matemaatikas õppisid lapsed tundma mõisteid "kiire" ja "aeglane" ning kogesid südametöö muutusi seoses kiire ja aeglase liikumisega tehes õuesõppe raames rühmakaaslastega tervislikku jalutuskäiku ning jooksumänge; Kunstis muljusid ja venitasid lapsed voolimismassi ning katab sellega tasapinnalise südamekujulise šablooni. 20.04 Kunsti tegevuseks seadsim

VAHTRANINAD Vahtraninade lapsed on kevadpühade kommetega hästi tuttavad ning oskavad neid kirjeldada. Uue asjana said nad teada, et nimetus „lihavõtted“ tuleneb sellest, et vanasti lõppes kevadpühadega paastuaeg ning talurahvas hakkas jälle liha ning mune tarbima. Väga hästi olid lapsed kursis sellega, et süüakse šokolaadi ja muid maiustusi, ning et lihavõttejänes peidab laste rõõmuks aeda šokolaadimune, et lapsed saaks neid otsida. Lapsed said proovida „munajooksu“, hoides lusikal plastikust muna ning arendada kompamise teel loendamist, püüdes üle lugeda, mitu muna on peidetud võlukotti. Samal ajal, kui Vahtraninad paviljoni juures võimlesid, peitis õpetaja lasteaia hoovi 16 plastikust muna ning iga laps sai ülesandeks üks muna üles otsida.  Vahtraninade lapsed maalisid ka lihavõtte jänesekest.  Kõigepealt lõikasid lapsed kääridega jänese šablooni välja, panid selle nätsuga paberile kinni ning hakkasid vatipallidega värve tupsutama. Peale kuivamist eemaldasime kinnitatud jänese ning v

Tänase hommikuringi järel, kus tuletasime lastele meelde, et täna on rahvatavandite järgi künnipäev, alustasime lastega kohe kõrvitsa- ja kurgiseemnete külvamisega külvipottidesse (Mina ja keskkond). Seemned panime eile lastega eel-idanema, et taimed kergemini arenema saaks. Kõrvitsataimi soovime kasvatada emadepäevaks, et iga laps saaks oma ema sellega rõõmustada. Tuleme tagasi meie Rohelise Kooli programmis püstitatud eesmärgi juurde, kus lastega läbi praktilise tegevuse saame vastuse küsimusele, miks on tore ja kasulik ise aiasaadusi külvata ning kasvatada. Peale seemnete külvamist võtsime vaatluse alla meie külvatud hernepotid, mille võrsed olid kasvanud umbes 15 cm pikkuseks. Õpetaja lõikas need kääridega maha, loputas kergelt veega üle ning lapsed said süüa vitamiinirikast hernemaitselist rohelist salatit.