PADRIKU LASTEAIA ROHELINE KOOL

Täna 28.04 viisime oma õppetegevuse läbi õues. Lastega õue läksime 9:30 ning alustuseks tegime oma hommikuringi, kus rääkisime meie tänasest päevast. Seejärel oli õpetaja lastele ette valmistanud rääkivate pesulõksudega (digivahend) putukate ära tundmise mängu. Lapsed jagasid ennast kolmeks meeskonnaks ning iga meeskond sai endale kaks rääkivat pesulõksu, mille peal olid erinevate putukate kirjeldused. Lapsed pidid kirjeldatavad putukad ära arvama ning õige pildi leidma. Käisime ka meie lasteaia õppeaias putukaid otsimas. Leidsime sipelga ja ämbliku. Kui putukad olid leitud, tuli kõik nimetused ärakirja kasutades meie õuetahvlile kirjutada ( SIPELGAS, KIIL, AIAJOOKSIK, MESILANE, LEPATRIINU, ÄMBLIK). Enne kirjutamist häälisime sõnu ja kohandasime neil kellel vaja häälikuid. Õppemäng ja eesti keel tehtud tegime lastega täna õues ka kunsti. Iga laps sai endale valida putuka, keda ta voolida soovib. Lapsed tõdesid, et õues õppida on mõnus. Õppevahendid tuppa viidud sai kohe õue tagasi joos

Aprilli lõppu o lime varakult planeerinud pika jalutuskäiguna mere äärde, et kinnistada lastes nädalateemat  "Meie suur naaber meri. Meri kui elatusallikas ja elupaik."  Ilm oli jalutuskäiguks väga soodne, päike tuli pilvede vahelt välja ja puhus talutav tuuleke. Jalutuskäigul mere äärde jälgisime ühtlasi siinse vett täis oja kulgemist, kuulates vee vulinat ja nähes, kui kiire on vee voolamine teel mere poole. Jalutuskäigul kordasime üle meie tee äärde jäänud okas- ja lehtpuud. Olles metsa jõudnud, võrdlesid lapsed männi- ja kuuseokaste ning käbide suurust ja pikkust. Metsaalune rohetas värskest samblast ja tärganud rohust. Mere ääres puhus tuul mere poolt, mis tõi kaldale vahused lained, mille harjal kiikusid valged kajakad. Lapsed korjasid kalda ääres kivikesi ning nautisid seda suurt avarust, mis mere ääres viibimine inimesele annab. Tuletasime lastega meelde, millised kalad ja loomad meres elavad. Tallinna ja Miiduranna sadamas laevu nähes, selgitas õpetaja lastele, milli

 Tammetõrud võtsid ette ühe peenrakasti, mis oli umbrohtu täis kasvanud. Kõigepealt tõstsime ära peenrakasti. Eemaldasime umbrohu mullast. Umbrohi läks komposti.  Asetasime kanga kasti sisse ning täitsime osaliselt kompostist tulnud kraamiga ning aiamaa mullaga. Töömees kinnitas kanga ja nüüd ootab peenrakast külvi. Planeerime sinna külvata punapeeti ja porgandit.

     Täna 20.04 käisime lastega Tallinna Botaanikaaias, kus osalesime haridusprogrammis "Amps troopikast." Lapsed said troopilisi vilju nelja meelega kogeda. Tutvusime banaani, kookosega, papaiaga, mangoga, vanilli ja kakao viljaga lähemalt. Neid sai katsuda ja nuusutada. Lisaks olid troopikamajas kõik eelmainitud puud ka viljadega esindatud, peale kakao ( ta on veel liiga väike). Teises troopikamajas nägid lapsed veel sidrunit rohkete viljadega ning samuti greipi. Lastele oli koostatud õppemäng, kus nad pidid õige taime juurde vastava kaardi panema, enne tutvustati kõiki taimi ning näidati mida neist teha saab. Omandasime täna palju uusi teadmisi, sellest millest meie lemmikkommid ja näiteks mahalad tehakse.

  Täna käisime Pirita LOV poolt korraldatud kevadistel koristustalgutel. Lastele meeldis väga oma panust anda, et meie lasteaia ümbrus saaks prügist puhtaks. Eriti taheti koristada ekstreemsemaid kohti (oja kallast ja mudasemaid kohti). Pärast koristust maitses väga pakutav mahl ja pirukad.

  Täna suundume südamekuu jalgsirännakule "Sinu sammud loevad!" Lapsed pidid mõtlema eelnevalt räägitu põhjal, miks seda rännakut peab tegema? miks on vaja liikuda? miks peab tervislikult elama, sööma ja puhkama?  Keele ja kõne  tegevuses kordasime lastega luuletust " Tervist hoidev laps".

  Padriku lasteaia II korruse fuajees on näha makettide näitus teemal  "Energia".  Pähklite  rühma poolt on meisterdatud makett  "Põlevkivi" .  Selle maketi meisterdasid ja kujundasid   meie rühma Henri koos venna Pauli ning ema ja isaga. Pihlamarjade poolt on meisterdatud makett "Segaolmejäätmed". Tammetõrude poolt  on meisterdatud makett "Prügi põletamine energia saamiseks". Kastanimunade poolt on meisterdatud makett "Päikse- ja tuuleenergia". Vahtraninade poolt on meisterdatud makett "Hüdrojaam". Makett lasteaia peenramaa

Meie multifilm suurel ekraanil.  Tammetõrud rääkisid õppetegevuse ajal mis on nende jaoks loodus ning keskkond. Kuidas hoida loodust?Lapsed mõtlesid/ütlesid märksõnad ja kirjutasid neid suurele paberile.  Lapsed joonistasid märksõnade järgi tegelased ja üheskoos vormistasime sellest multifilmi. Hiljem helindasime lastega pealelugemisega multifilmi. Valmis sai selline multifilm. https://youtu.be/WIvlLz1nWXw Meie multifilm esitati suurel ekraanil lõpuüritusel, kus olid kõik žüriilt punkte saanud multifilmid. 

14. aprillil, künnipäeval,  vaatasime pilte tööriistadest : reha, kõblas, ader , luud, saag jms. Künnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sellest päevast algasid põllutööd. Rääkisime, mis on külvamine, mis on mulla kündmine ja kuidas seda tehakse: vaatasime ka videot traktorist koos adraga. Saime teada, et vanasti vedas atra hobune. Vaatasime rühmaruumis külvipottidesse külvatud võrsete sirgumist (sibul, hernes) ning kastsime ja maitsesime võrseid. Lapsed said teadmise, miks on tore ja kasulik aiasaadusi ise kasvatada.

 Munadepühad meie rühmas olid väga meeleolukad. Iga laps sai värvida omale muna, lisaks meisterdasime ja maalisime vahvad jänese pildid. Õues tegime Tammetõrude rühma lastega erinevaid võistlusi ja ringmänge, käisime Vahtraninade etendust vaatamas. Kuid mis lastele kõige rohkem meelde jäi nende endi sõnul oli taskulambiga pühademunade otsimine. Lapsed pidid leidma ülesse mune kujutavad pildid, mida tuli valgustada taskulambiga, et teada saada järgmine vihje. Mune tuli otsida nii õues kui toas. 

 Kastanimunadel oli 10-14 aprill liikumis nädal. Selle raames matkasime ja veetsime palju aega vabas õhus. Lapsed õppisid, miks on keha aktiivsena hoidmine oluline ja miks tuleks palju aega vabas õhus veeta.   Kolmapäevasel päeval läksime oma rühmaga Pirita randa, et seal läbi viia meie selle päeva õppetegevused. Lapsed tegid rannas hommikujoogat, valmistasid looduslikest vahenditest kunstitööd ning lahendasid matemaatika ülesandeid. Lapsed tõdesid, et sellel päeval oleksime lausa randa võinud magama jääda, kuna vabas õhus on lihtsalt nii mõnus olla.