PADRIKU LASTEAIA ROHELINE KOOL

  Teeküünla ümbrised ei ole olmeprügi. Nende alumiiniumkestad on keskkonnavaenulikud ning tavalisse prügisse neid visata ei tohiks. Alumiinium on taaskasutatav materjal, seega tuleks neid eraldi koguda ning siis viia need jäätmejaama või metallijäätmete kokkuostu.   Vahtraninade rühm kogus usinalt teeküünla ümbriseid, et saata need taaskasutusse ja nii teha loodusele üks suur pai! 

Mina ja keskkond, keel ja kõne tegeluses tutvustas õpetaja lastele selle nädala teemat, milleks on "Kodumaal on sünnipäev - Eesti Vabariik 103!" . Lapsed lugesid sõnakaartide abil seinal riigi- ja rahvussümboolikaga seotud sõnu: VAPP, LIPP, PRESIDENT, TAMM, PAEKIVI, RUKKLILL, SUITSUPÄÄSUKE. Kordasime ja tuletasime meelde, mida need sõnad tähendavad ning kuidas seostuvad Eestiga. Eesti kaardilt uurisime koos, kus asub Eesti pealinn Tallinn. Samuti leidsime üles Eesti suuremad saared - Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Naissaar ja Kihnu. Robootika ja eelkooli õppegrupis valmistusid lapsed Vabariigi aastapäevaks, kujundades ja maalides imeilusad rahvariide seelikud. Iga seelik tuli omanäoline, toreda mustri ja värvivalikuga. Kõik lapsed said tööga hästi hakkama ja olid tublid!

Tänaste tegeluste (Mina ja keskond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, eesti keel kui teine keel) raames osalesime Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli haridusprogrammis "Vastlad". Kuie kooli õuel tutvustati lastele (ja lapsed mängisid kaasa) vastlapäevale kohaseid mänge. Hiljem kooli tubastes ruumides tutvusid lapsed vastlapäeva kommete ja uskumustega. Vastlapäev on meie rahvakalendris üks populaarsemaid tähtpäevi, tema peamised traditsioonid on tänapäevani ela­vana püsinud. Suurest liikuvusest tingituna on vastlapäev enda ümber koondanud väga mitmesuguse algupäraga muistseid uskumusi ja kombeid, mis põlvnevad sageli ka eri aegadest. Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liu­laskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina. Lina on vana ja väga vajalik kultuur niihästi meil kui ka naaberrahvastel. Sellega sele­tuvad rohked kombed ja maagilised toimingud, millega püüti linakasvu mõjutada. Teiseks oluliseks vastlapäeva traditsiooniks ...

 Tammetõrud osalevad juba kolmandat aastat Suukooli projektis  . Igal hommikul hommikuringis räägime üle, kes millal hambaid pesi. Õpetaja märgib tabelisse. Esimesel aastal märkisid vanemad, kuid kahjuks enam vanemaid majja ei lubata.  Laulsime hommikustest tegevustest mängulaulu. Lapsed kirjeldasid millised on nende hambaharjad, kellel on mootoriga ja kellel töötab endal käemootor. Mis maitsega on hambapastad.  Hambapesulaul  on lastel selge ja meeldib väga. Vaatlesime: Kuidas pesta hambaid? P. Kula "Terviseraamat" Lapsed meisterdasid hambaharja topsi ja hambaharja.  Pese hambaid 2 korda päevas 2 minutit! Joo janu korral vett! Söögikordade vahel ära näksi! Toitu tervislikult! Käi 1 kord aastas hambaarsti juures kontrollis!

On vastlapäev – las lendab kelk, mis sest, et juustes härma helk! Mis sest, et paugub pakane – ei kelgutamast lakka me! Kes naerab, sel on süda soe ja mingi külmakraad ei loe! Ei vii meid tuppa külmataat, vaid vastlakukleist aurav plaat. Jäälilled aknal õitsevad, suud suurest naerust suitsevad! L. Tungal Vanarahvas teadis rääkida, et vastlapäeval ei tohtinud ükski poiss ega tüdruk vastlasõidult puududa, sest siis ei pidanud suvel lina kasvama, aga kõige olulisem oli muidugi suur trall ja lõbus sõit. Niisiis oli vastlapäev ka väikeste Pihlamarjade jaoks suur rõõmupäev, sest sellel päeval sai minna vastlaliugu laskma suurele kelgumäele. Mägi oli sagimist ja naerukilkeid täis, sest pikk ja kiire kelgusõit ning mäkke ronimine tegi kõigil tuju heaks. Pärast olid kõigil põsed punased ja väismus kontides ning lõunauni tuli sel päeval eriti magus. Pihlamarja rühma laste arvates oli vastlapäev üks tore spordipäev!

Tänane päev oli meie rühmal sisustatud õppekäiguga KUMU-sse , kus osalesime haridusprogrammis koos giidiga "Täpi uurib universumi" ( Mina ja keskkond, Keel ja kõne, Eesti keel kui teine keel, Matemaatika, Kunst ). Eelkõige valgustas giid meid eeloleva programmi sisuga, mil viibisime näitusel "Murtud sümmeetriad", kus kunstnikud räägivad kunsti kaudu teadusest. Laste ees avanes äärmiselt huvitav tulevikku vaatav ja suunatud teadusharu, mis tegeleb tuumauuringutes osakestefüüsika ja -kiirendiga. Nimelt on 1954.a. Genfi äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril asutatud Rahvusvaheline organisatsioon CERN, mis on rahvusvaheline Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon, mille laboris Genfis asub maailma suurim osakestekiirendi. Labor uurib kosmoses olevaid planeete, nende omavahelist suhet ja liikumist ning tuleb suurtest mõõtmetest kõige pisemate elementaarosakesteni. Genfis olev labor on ringikujuliselt asetsev 27 km pikk tunnel, mille laius ja kõrgus on 25 m. Labor on t...

 Räpina Aianduskooli projektidest pole meil kahjuks varem õnnestunud osa saada. Seekord õpetaja istus arvuti juures olles eelnevalt pannud ka äratuskella, et kohe kui projekt avataksse siis saaks osa võtta. Meil õnnestus!  Saabus pakk nelja seemnega juhis kuidas edasi käituda. Ühisel täitsime topsid mullaga, niisutasime seda ja loendasime näppudel seemnete arvu. Üks laps küsis, kas me kasvatame värsket kurki või hapukurki? Seemneid said ilusti mulda ja topsid pealt kaetud toidukilega. Suskasime kilesse augud.  Nüüd on kõige raskem osa, ootamine. Anname oma kurkide kasvamisest teada!