PADRIKU LASTEAIA ROHELINE KOOL

Tammetõrud vaatlesid erinevatest talispordi aladest pilte. Enamus spordialasid teati. Üllatus oli suur kui selgus, et suusatada saab erinevaid moodi. Juba selle kuu lõpus õnnestub meie rühmal liituda Limpa suusakooliga ja ise proovida suusatamist. Lapsed proovisid karvasest traadist edasi anda iluuisutaja erinevaid uisupoose. Iluuisutajad Kelgutamine on meie sport, mida teeme meeleldi igakord kui võimalus avaneb lasteaia kõrval mäel.

Kastanimunade rühma lapsed veetsid ühe mõnusa hommiku Pirita raamatukogus. Külastuse eesmärk oli lastele tutvustada raamatukogu kui asutust ning näidata erinevaid võimalusi, mida üks raamatukogu pakub. Koha peal võtsid vastu meid rõõmsameelsed töötajad, kes olid lastele väga vahva ja hariva programmi ette valmistanud. Kenasti oli põimitud meie nädala teema, raamatutesse mida lähemalt tutvustati. Lisaks said lapsed vaadata ise raamatukogus ringi ning sirvida palju erinevaid teoseid.  Lastele oli korraldatud ka viktoriin, kus nad pidi ära arvama kirjelduse järgi raamatutegelaste nimed. Oli tore näha, et Eesti lastekirjanduse kullavaramu tegelased arvati kiiresti ja täpselt ära!  Lapsed tõdesid, et raamatukogus on tore käia ning raamatuid on mõnus vaadata ja lugeda. Seda oli tore kuulda, sest just lugemine  ja raamatud on vaimu kosutav jõud! #RohelineKool, #tervisjaheaolu 

 24.-30.jaanuar 2023 toimus Padriku lasteaia rühmades digikoristusnädal, mille raames õpetajad kustutasid arvutitest vanu materjale.

  Algas jänese aasta.   Meil lasteaias on oma jänes. Kes elab meil juba pikemat aega. Märkasid teda ümbruskonnas elavad inimesed kui ka õpetaja kes käis suvel kasvuhoonet kastmas. Vaadati suvel pikalt tõtt.  Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond. Rahvapäraselt kutsutakse Valgejänest veel metsjäneseks, haavikuemandaks, lumejäneseks jne. Halljänest kutsutakse veel põllujäneseks ehk letuks. Jänestel on väga väledad jalad, pikad kõrvad (mis hoiatavad teda, kuid ei kaitse), kaitsevärvus ja piisavalt palju ettevaatlikkust, et elada selles kurjas maailmas kuni kaheksa aastat. Jäneste lõikehambad võivad kasvada kuni kaheksa sentimeetrit pikaks. Jänestel on jalataldadel karvad, mis võimaldavad käia sügava lume peal ilma, et nad lumme sisse kukuksid. (allikas: https://meelespealasteaiameeskond.wordpress.com/linnud-ja-loomad/)  Võiks arvata, et meie lasteaia jänes laste lasteaeda saabudes lahkub meie juurest. Aga ei. Ta pageb siis aiast välja kui laste õuesoleku

  Kastanimunade toidujääkide katse Meie rühm tegi vahemikus 17-20. jaanuar katset, et näha kui palju toitu me reaalselt raiskame. Kuna toidupuudus või nappus ning jäätmete üleküllus on maailmas väga aktuaalne teema, otsustasime lastega vaadata kui suured raiskajad meie oleme. Selleks kaalusime eelmainitud ajavahemikus oma lõunatoidu jäägid ning panime iga päeva kohta kirja täpselt kui palju toitu alles jäi. 17.01.23 Lõunasöök Hapukapsasupp ja mannavaht piimaga. Teisipäevasel päeval oli meie tore kokatädi valmistanud lõunasöögiks hapukapsa supi ning magustoiduks mannavahu piimaga. See lõunasöök maitses lastele väga hästi ning seda on näha ka jääkide kogusest.  Supi jääk- 487 g Magustoidu jääk - 11g KOKKU: 498g 18.01. 23 Kolmapäevaseks toiduks oli meie kokatädi valmistanud hakklihakastme, kartulipudru ja peedisalatiga. Võrreldes eilsega jäi täna lastel toitu rohkem järgi ning nad ise märkasid ka seda. Prae jääk- 618g 19.01.23 Neljapäevaks oli menüüs kalaseljanka ning jogurtitarretis. Jog

Ilmanädalal käisime igal hommikul akna all ilma vaatlemas ja täitsime ilmatabelit kleepides sinna ilma iseloomustavad pildikesed. Õppisime R. Päts luuletust "Sajab- sajab vihmake.” Lapsed matkisid õpetaja eeskujul liigutuste ja häälega vihmasadu ning tuule puhumist. Ilma vaadeldes matkisime ka erinevate ilmastikunähtuste helisid. Õppisime ilma iseloomustavaid sõnu nagu "päike-päikeseline," "tuul-tuuline," "vihm-vihmane," "soe," ja “külm.” Õppisime ka ilmastikunähtust "pilvitama". Lapsed said teada, et kui pilv tuleb kiiresti päikese ette ja liigub kiirelt ka edasi siis ilm pilvitab. Kunstitundides valmis ühiskunstitöö “Vihmasabin.” Õpetaja pani paberile liimi ja seejärel said lapsed kleepida vatist pilvesid. Seejärel värvisime pilved vesivärvide ja švammpintslitega siniseks. lisasime tööle vihmapiisad kasutades selleks käsi ja näpuvärve. Esimene ühine kunstitöö kulges edukalt, lapsed nautisid koos tegutsemist ja värvide kasutamist.

Tänase õuesoleku ajal käisime lastega lasteaia lähistel loodusrajal õppekäigule, et talilindudele söögipoolist viia. Lapsed võtsid seemnekesi oma pihkudesse ja puistasid neid väikesele lumisele platsile. Samuti kinnitasime puu okste külge võrku pakitud teraviljapallikesi. Kuna ilm on taas külmenenud ja ees oodata parajat pakast, siis on sobilik aeg talilinde taas toita. Lapsed võtsid õppekäigust kaasa teadmise, et inimene on looduse sõber, märgates ja hoolides endast väiksemaid ja nõrgemaid. Selle toreda ja humaanse toiminguga lõpetasime meie rühma teemanädala "Lindude elu talvel".

Kadripäeva eel tutvusime kadripäeva kombestikuga.  Arutasime kui palju oli vanarahval tavasid ja kombeid sügisperioodil. Samuti õppisime tundeid rõõm ja kurbus ning kuidas inimene neid väljendab. Enamus lastest said tunnetest aru ja proovisid neid väljendada tehes erinevaid näoilmeid. Kunstitundides valmisid kadripäevale kohased lambad ja kadrimaskid. Lammaste tegemiseks kasutasime papptaldrikuid, millele lapsed kleepisid näo, silmad ning vatitupsudest kasuka. Riputasime lambad seinale kaunistuseks. Lammastest inspireerituna õppisime värve “must” ja “valge” läbi õppemängu, kus lapsed otsisid rühmaruumist musta ja valget värvi esemeid. Maskid valmistasime toorikust, mida värvisime erinevate värvidega ja kleepisime kaunistuseks sulgi peale. Kadripäeva eel sadas maha paks lumi, mis valmistas palju rõõmu. Meisterdasime õuealal esimese lumememme, mille kahjuks üks laps kiiresti lõhkus- seetõttu saime lisaks suurele meisterdamisrõõmule kogeda ka koheselt kurbust. Võtsime rühmaruumis vastu Ka

Et lapsed teaksid eesti rahvatraditsiooni ja -kombeid, tutvustasid õpetajad Käbidele mardipäeva kombestikku. Laulsime koos laulu "Laske sisse mardisandid" ja vaatasime Mõmmi multika episoodi "Mardipäev." Seejärel võtsime rühmas vastu Mardisandid, kes meile laulsid ja meilt mõistatusi küsisid. Andsime Martidele head-paremat kaasa.

Liiklusnädala algul uurisime pildimaterjali abil erinevaid sõidukeid (auto, buss, laev, lennuk, jalgratas) ja nende liikumisviise. Arutasime, milleks neid sõidukeid vaja on. Iga laps sai valida ja põhjendada milline sõiduk või liikumisviis talle kõige meelepärasem on. Õuesõppe liiklusmängu abil tutvusid lapsed sõnadega „valgusfoor,“ „sõidutee,“ „kõnnitee,“ „ülekäigurada“ ja värvused- „punane,“ “kollane,“ „roheline“ ning said selgeks kuidas valgusfoori abil ohutult liigelda. Keeletundides vaatasime pildiraamatuid “Kõik pardale” ja “Autod meie teedel.” Lapsed täiendasid õpetaja juttu pildile osutamisega või paari lausungiga pildi kohta. Õpetaja näitas lastele erinevaid transpordivahendeid, lapsed nimetasid ja kirjeldasid neid moodustades õpetaja abil lauseid (nt suur valge lennuk lendab, punane auto sõidab teel.) Matemaatikatundides panid lapsed kokku erineva raskusastmega liiklusteemalisi puslesid ja rühmitasid mänguautosid (ja -lennukeid) värvuse järgi, seejärel loendasime need üle.  

“Tervis ja heaolu” ning “Toit” teemade raames viisime Käbide rühmas läbi leivanädala. Nädal algas õpimänguga “Millisest viljast on tehtud leib?” et lapsed õpiksid tundma erinevaid teravilju ning nende nimesid. Lapsed said teravilju ise katsuda ja uudistada.   Vaatasime Jänku Jussi osa “Leivatund,” et lapsed saaksid visuaalse ettekujutluse teravilja kasvatamisest ja töötlemisest ning tutvuksid leivaga seotud kombestikuga. Pärast õppefilmi küsis õpetaja lastelt küsimusi, et uusi teadmisi kinnistada.   Kleepetööna valmistasid lapsed oma “Unistuste võileiva.” Lapsed katsid liimiga õpetaja poolt väljalõigatud kurgi, tomati, juustu ja vorsti ning kleepisid need suurele leivaviilule.   Nädala jooksul õppisime koos liigutustega luuletust “Veere veere kakku,” ning nädala lõpetasime leibade degusteerimisega. Lapsed maitsesid (ja loomulikult katsusid, uudistasid, nuusutasid) eri sorti leibu: näkileib, peenleib, must leib ja seemneleib. Kõige menukam oli seemneleib.